[KES] Kihnu sõnaraamat

kadõ <kadõda, kadõdad> kade ▪ Sasja sioksõ kadõda inimesegä tied Mis asja sa sellise kadeda inimesega teed; Ää olg nda kadõ Ära ole nii kade

.mõistus <.mõistusõ, .mõistust> mõistus ▪ Sasja'ss tied, kui põlõ mõistust piäs mitte Mis sa teed, kui mõistust peas ei ole; Üeldässe et vana inime lähäb uiõst lapsõks, mõistus lähäb sioksõs nagu lapsõ miel Öeldakse, et vana inimene läheb uuesti lapseks, mõistus läheb selliseks nagu lapse meel; Üheksä mehe jõud ning ühe mehe mõistus (mõistatus) Üheksa mehe jõud ja ühe mehe mõistus (= karu). Vrd aru1; tang

nõu1 <nõu, nõu>
1. nõu, nõuanne; seisukoht, arvamus ▪ Siis pidäsime nõu, mis toᵉnt sa nüüd tied Siis pidasime nõu, mis tont sa nüüd teed || .nõudu, .nõudus ~ nõus nõusse, nõus ▪ Õdõ lüen nõudu kua, aga siis kahatsõn Õde hakanud ka nõusse, aga hiljem kahetsenud; Vägä mia olõks nõus sioksõss majas elämä Ma oleks väga nõus sellises majas elama; Kui mioga nõudus olõtõ, siis tieme asja ää Kui minuga nõus olete, siis teeme asja ära
2. kavatsus, mõte ▪ Jättis merele minemise selless korrass nõuks Ta jättis merelemineku selleks korraks nõuks (ei teinud mõtet teoks)

.tiädmä <tiädä, tiä>
1. teadma; tuttav olema; oskama ▪ Teese päävä oli kõikõl tiädä Teisel päeval oli [uudis] kõikidel teada; Ju sia ise tiäd, mis sä tied Ju sa ise tead, mis sa teed; Ljõnnalapsõd tahtsid tiädä, sasja sioksõ kastiga tehässe Linnalapsed tahtsid teada, mida sellise kastiga tehakse; Põlõ tiädn korda kartagi Ei osanud üldse kartagi || .tiädmätä teadvuseta ▪ Siis oli tiädmätä jäen ning oksõndan Siis oli teadvuse kaotanud ja oksendanud
2. tiä kahtlust väljendavates ühendites ▪ Mine sa neid luõmu tiä, esimest päävä välles allõs Mine sa neid loomi tea, alles esimest päeva väljas (karjamaal); Tiä sii kedägi minekud ehti, ju akkab sadõma jälle Tea siin minekut sättida midagi, ju hakkab jälle sadama